Puitkütuste omadused

 

''Puitkütus - puidust saadav või lähtuv kütus, mida Eestis toodetakse - kasutatakse, võiks lihtsustatult olla liigitatud järgmiselt:

Halupuit - tarbepuiduks sobimatutest tüvedest või nende osadest saetud ja lõhutud kindla pikkusega (1; 0.75; 0.5; 0.33 või 0.25 m) halud. Kütteväärtus 25% niiskuse juures 3.8MWh/t.

Hakkpuit - spetsiaalse hakkuriga tarbepuiduks sobimatutest tüvedest, laasitud tüvedest, raie või puidutöötlemisjäätmetest saadud peenestatud kütteaine (keskmine tüki pikkus 25 40 mm). Kütteväärtus 50% niiskuse juures 2.4MWh/t.

Puitbrikett - peenestatud ja kuivatatud tootmisjäätmetest kõrge rõhu all (70 200 MPa) sideaineta pressitud, tihedad, korrapärase kujuga tooted. Külje pikkus või läbimõõt on 50 80 mm. Briketi keskel võib olla ava läbimõõduga 10 20 mm. Mõõtmed võivad olla ka samad, mis turbabriketil 180 x 75 x 35 mm. Kütteväärtus 8-12% niiskuse juures 4.8-5.0 MWh/t. Tuhasisaldus ca 1%.

Puitgraanulid ehk pelletid - kuivatatud ja peenestatud puidujäätmetest pressitud peened (sõrmejämedused) pulgad või kuubid. Kütteväärtus 8-12% niiskuse juures 4.8-5.0 MWh/t.

Puusüsi - suure süsinikusisaldusega (ca. 80%) ning kõrge kütteväärtusega (7.5-8.6 MWh/t) aine, mis tekib puidu kuumutamisel õhu juurdepääsuta või vähese juurdepääsu korral.

Puugaas - puidu termilisel lagunemisel (kuumutamisel ilma õhu juurdepääsuta) või gaasistamisel saadav põlevgaas kütteväärtusega 1.25 4.2 MWh/1000m3. Eristatakse kahte liiki:
- Generaatorgaas - mille peamiseks põlevosaks on CO,
- Vesigaas - mille põlevosa moodustavad CO ja H2.